Mahe toor-tiigerpähklid (tiger nuts)

Mahe toor-tiigerpähklid (tiger nuts)

Tiigerpähklid on söödav tarn (Cyperus esculentus), mis maitseb veidi nagu jahvatatud mandlid või pekaanipähklid, kuna selle mugulad on magusad.

Tiigerpähklitel on pikk ajalugu, mis ulatub tuhandete aastate taha – tõendeid nende kasutamise kohta on leitud Vana-Egiptuse haudadest. Nad olid varajaste tsivilisatsioonide, sealhulgas egiptlaste ja aafriklaste toitumise oluline osa, mida hinnati nende toite- ja raviomaduste poolest. Tiigerpähklid tõid Hispaaniasse maurid 8. sajandil ja neist sai traditsioonilise magusa pähklijoogi Horchata de chufa peamine koostisosa. Aja jooksul levis nende kasvatamine erinevatesse Euroopa piirkondadesse, Aafrikasse ja Ameerikasse, kus neid kasutati toiduks, ravimiks ja isegi õli tootmiseks. Tänapäeval tarbitakse tiigerpähkleid kogu maailmas endiselt laialdaselt, eriti tervislikku toitumist propageerivates dieetides, kuna need sisaldavad palju kiudaineid, vitamiine ja vastupidavat tärklist. Tiigerpähklid on toitev vili, millel on palju kasu tervisele. Nad on suurepärased kiudaineallikad, mis on kasulikud seedimisele. Nad on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest, seega aitavad parandada üldist tervist.

Tiigerpähkleid on soovitatav enne söömist leotada vähemalt 4 tundi. Kuivatamise järel on nad kõvad, kuid leotades vähemalt paar tundi, muutuvad nad pehmeks. Nendest saab valmistada vegan pähklijooki – suurepärane alternatiiv loomsele piimale. Tiigerpähkli jahu on populaarne valik gluteenivabaks küpsetamiseks, pakkudes loomulikult magusat ja pähklist maitset. Pähklite mitmekülgsus muudab nad ideaalseks mitmesuguste dieetide jaoks, sealhulgas vegan, paleo ja gluteenivaba.

Pähklite soovitatav annus sõltub individuaalsest taluvusest ja toitumisvajadustest. Üldine nõuanne on tarbida umbes 20-30 grammi (umbes peotäis) päevas, et saada tervisele kasulikku mõju, ilma seedesüsteemi liigselt koormamata. Kui kasutatakse tiigerpähkli jooki või -jahu, tuleks seda tarbida mõõdukalt, kuna see sisaldab palju kiudaineid ja süsivesikuid.

Kuigi neil pähklitel on palju eeliseid, võib liigne tarbimine põhjustada seedehäireid, nagu puhitus, gaasid või kõhulahtisus, eriti tundlikel inimestel. Kõrge kiudainesisalduse tõttu võib neid olla raskem seedida, kui neid liiga ootamatult toidulauale tuua. Lisaks võivad mõned inimesed olla tiigerpähklite suhtes allergilised.
Sobivad õlipressimiseks, jahvatatud pähklijoogi, -jahu ja -helveste valmistamiseks.

Retsept –
Lihtne retsept omatehtud tiigerpähklijoogile (Horchata de Chufa) – maitsev ja loomulikult magus jook.

Koostis:
1 tass (150 g) kuivatatud tiigerpähkleid
3 tassi (750 ml) vett
1-2 supilusikatäit suhkrut või vahtrasiirupit (valikuline)
½ tl kaneeli (valikuline)
1 tl vaniljeekstrakti (valikuline)

Juhised:
Leotada pähklid – panna kuivatatud tiigerpähklid kaussi ja katta veega. Lasta neil liguneda vähemalt 12-24 tundi (mida kauem, seda pehmemaks nad saavad).
Blender – Nõrutada pähklid ja asetada need 3 tassi värske veega hakkimismasinasse/blenderisse. Segada suurel kiirusel umbes 2-3 minutit, kuni segu on ühtlane.
Kurnamine – Kurnata segu läbi peene sõela kaussi, pigistada kogu vedelik välja.
Maitsestamine (valikuline) – magususe ja muu maitse lisamiseks lisada siirupit, vaniljet või kaneeli. Segada korralikult läbi.
Jahutada ja serveerida – hoida enne serveerimist paar tundi külmkapis.
Naudi omatehtud tiigerpähklijooki!
Hoida külmkapis ja tarbida 3 päeva jooksul. Loksutada enne joomist, kuna sete tekib loomulikult.

“Toortoit” ei ole selgelt määratletud mõiste, mistõttu saab seda mitmeti tõlgendada. See hõlmab tooteid, mida ei ole tootmisprotsessi ajal kuivatatud temperatuuril üle 45°C, aga ka päikesekuivatatud puuvilju. Transpordi ajal temperatuuri ei registreerita, kuna selle kohta pole piisavalt usaldusväärseid andmeid.

NB! Siin esitatud teavet ei tohiks tõlgendada kui soovitust ravi või muud tüüpi terviseprobleemide kohta. Soovitame teha isikliku tervisega seotud otsuseid pärast erinevate teabeallikate hindamist.