Rohelisi kohviube ei röstita, seetõttu erinevad need mustadest kohviubadest täiesti erineva maitse poolest – rohune, kergelt hapu, sarnane küpse hurmaaga. Siiski peetakse neid kasulikumaks, kuna need säilitavad täielikult kasulikud ained, kui neid termiliselt ei töödelda. Erinevalt mustadest ubadest saadakse rohelised oad kuivatamise, mitte röstimise teel. Oad näevad välja nagu läätsed. Joogi värvus on rohekaspruun, mõrkja maitsega.
Rohelise kohvi eelised:
Teaduslikud uuringud on tõestanud rohelise kohvi kasulikkust kehakaalu langetamisel. Selle põhjuseks on ubade kõrge klorogeenhappe sisaldus, mis on üks võimsamaid antioksüdante, mis reguleerib vere glükoosisisaldust ja soodustab intensiivset rasvapõletust.
Lisaks sisaldab roheline kohviuba suures kontsentratsioonis kroomi, mis vähendab isu magusa järele ja pärsib nälga. Peamine reegel on, et jooki tuleks tarbida ilma magusaineid kasutamata. Maitse järgi võid lisada ingverit, kaneeli, vanilli, kardemoni või muid vürtse.
Rohelised kohvioad sisaldavad suures koguses puriinalkaloide, parkaineid, orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid, lipiide, mineraale ja vitamiine (C, E ja PP). Tänu sellele ainulaadsele koostisele (seda traditsioonilises joogis ei leidu) on rohelisel kohvil meie kehale hea mõju.
Roheliste kohviubade omadusi kasutatakse laialdaselt kosmetoloogias ja meditsiinis. Õli kasutatakse naha hooldamiseks, juuste kasvatamiseks ja neile sära lisamiseks, tselluliidi ja venitusarmide, põletuste jm armide tekke vältimiseks.
Soovitatav päevane kogus ei ole suurem kui 2 tassi toonikut.
Kohv on keelatud lastele ja teismelistele, rasedatele ja imetavatele naistele.
Ettevalmistus: Vala 1-2 tl jahvatatud rohelisele kohvile kuum vesi (soovitavalt 90°C). 5 minuti pärast on kohv tarbimiseks valmis. Leotise maitse on kergelt vürtsikas, sarnane rohelise tee maitsega.
